Postitused

Eetika ja IT

  IT-eetikakoodeks Enamasti on ettevõtetel IT-eetikakoodeks osa nende üldisest eetikakoodeksist. Harwardi Ülikoolil on IT personalile eraldi vastav koodeks. Pikemalt saab seda lugeda siin: https://huit.harvard.edu/it-professional-code-conduct-protect-electronic-information .  Kindel osa dokumendist on see, et IT-eetika teemal tuleb töötajaid koolitada ning koodeks regulaarselt läbi töötada. Siitki ei puudu lõik, mis tavaliselt on osa ettevõtete privaatsuseeskirjadest. Nimelt ligipääs andmetele antakse vaid neile inimestele, kellel seda töö tegemist päriselt vaja on, et tegeleda edasiste arenduste, turvariskide ja muu sarnasega.  Dokumendis on välja toodud erinevad IT valdkonna rollid ning kirjeldused, mis andmetele neil inimestel on või ei ole vaja ligipääsu. See on hea ja kasulik info ka lõppkasutajatele, sest nii nad teavad, kellele mingit infot tegelikult avalikustada on vaja.  Harvardi küberturve professionaalid jälgevad lisaks ka Rahvusvahelise Süsteemide Turve ...

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

  IT-turvarisk: manipulatsioon Manipulatsioon ehk social engineering , on võte, mida rakendatakse erinevaid kanaleid kasutades. Pahalased võivad rünnata ohvrit meili, telefonikõne, sõnumite ja pop-up teavituste läbi. Manipuleerides kogutakse isikute ja ettevõtete kohta salajast infot, mida hiljem kasutada edasi müümiseks, rohkema info või raha välja petmiseks.  Olulisemad tehnoloogilised lahendused selle vastu on korralikud autentimissüsteemid ning head rämpsposti filtrid. Inimene peaks olema ettevaatlik, kus tema info sisestada palutakse. Enne salajase info välja andmist või mõne muu riskantse toimingu tegemist tuleks mõnda muud kanalit kasutades saada kinnitust, et soov tuleb õigelt inimeselt. Rämpsposti filtrid on erinevates email-keskondades erinevad. Küll aga näiteks Gmailil on päris hea rämpsposti filtreerimise võimekus, mis enamasti phishingu- laadseid kirju postkasti ei edasta.  Tänapäeval on paljudes ettevõtetes tavaline küber-turve teemalised koolitused. ...

Teistmoodi IT

Kujutis
Tugilahendus Skyle Enamike inimeste jaoks tundub pidev tehnoloogia kasutamine sama loomulik kui aluspesu kandmine. Küll aga elab meie ümber suurel hulgal inimesi, kellele isegi selline “iseenesest mõistetav” tegevus raskusi võib tekitada. Näiteks inimesed, kellel on tserebraalparalüüs, ALS, Rett’i sündroom või seljaaju vigastus.  Hiljuti on Inclusive Technologies välja tulnud seadme ja tarkvaraga Skyle, mis suudab ekraani kontrollida silmadega. Tegemist on ettevõttega, kelle portfooliost leiab teisigi abistavaid seadmeid: lülitid, eriotstarbelised nupud jpm.  Komplekti ostes saab kasutaja endale Skyle app ’i (2), silmajälgija (1) ning eriümbrise iPad’ile (3). Seade koos tarkvaraga suudab lugeda silmade liikumist ja seeläbi kasutada silmi ekraanil navigeerimiseks. iPad Pro peab olema kasutajal küll endal olemas, see müüdava komplekti hulka ei kuulu.  Skyle abil saab kasutaja teha kõike igapäevast: kirjutada sõnumeid, saata meile, teha videokõnesid, kasutada sotsiaa...

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
  Kasutatavus Negatiivne näide: Viimasel ajal seoses jõuluostudega hakkas silma Jysk.ee imetabaselt kohutav e-pood. Iseenesest on tore, et e-poe kasutamise võimalus on, kuid kaupmees on teinud pisut kehvi valikuid kujunduses ja selles, mis infot iga toote juures kuvatakse. Menüü jaoks on kulutatud liiga palju ruumi. Esiteks võiks olla info kas ühel real, dünaamiline või lihtsalt väiksemate vahedega.  Vajaliku infot ei kuvata.  Selleks peab minema kursoriga toote “kaardile”.  Selleks, et näha lisainfot, tuleb kerida lehte edasi nii palju, et toote pilt enam väga hästi ekraanile ei mahu.  Liiga palju on otsustatud kuvada infot, mida saaks paigutada väiksemalt või ikoone kasutades.  Positiivne näide: Selleks näiteks valisin Google ja usun, et see ei vaja palju selgitamist. Google’t kasutades tead sa kohe, kus mida teha (1). Google on suutnud oma otsingulehe endiselt hoida puhta ja reklaamivabana (2) ning Google Chrome kasutajatel piisab otsingumootori kasutami...

Pipedrive’i arendusosakonna äri- ja arendusmudelid

Pipedrive’i puhul on tegemist lihtsa tarkvara kui teenus ärimudeliga. Kliendid saavad kasutada tarkvara tasudes toote kasutamise eest igakuiselt või kord aastas. Valida on võimalik kolme erineva plaani vahel - odavamast ja väiksemate funktsionaalsustega kuni kallima ja keerukamate funktsionaalsustega lahendusteni.  Arendusorganisatsioon on ise suur, toimides pigem “lamedalt” ehk on vähe hierarhiat ja arendajatel palju iseseisvust. Seda iseseisvust aitab tagada tribe ’ide ja missioonide kasutamine tööde planeerimisel ja läbiviimisel. Pipedrive’is kasutusel olem mudel on kohandatud Spotify mudelist. Sellest saab lähemalt lugeda siit: LINK .  Selline missioonidel ja tribe ’idel põhineva arendusmudeliks on agiilne arendus. Sprintide asemel on missioonid, kuid alles on siiski  regulaarsed  stand-up ’id. Missioonid koosnevad arendajatest, tootejuhist ja disaineri(te)st. Tribe ’ ei juhi arendustiimi juht üksi. Temaga töötavad kõrvuti coach ’id, kes võtavad juhilt töötajate ...

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)

Dokumendi on kirjutanud Eric S. Raymond selleks, et anda kokkuvõtlik ülevaade sellest, kuidas saada häkkeriks ning tuua ka tähelepanu alla üldiselt häkkerite olulisust. Ta jagab häkkerid kaheks - tarkvarahäkkerid ja need, kes häkivad kõike muud. Üldiselt nimetavad häkkerid, iseloodud kogukond, häkkeriteks neid, kes asju ehitavad ning kräkkeriteks neid, kes hoopis pahaloomuliselt lõhuvad asju.  Kirjutises on toodud välja viis puntki, mille läbi kirjeldatakse häkkeri suhtumist. Osad omadused peaksid olema loomupärased. Selle alla kuuluvad näited: probleemide lahendamise soov, tsensuuri vastasus ja uskumus, et igavus on kurjast. Teisalt tuleks olla lahenduste jagamisel lahke ning mis peamine, on vaja annet ja kompetentsi, et olla hea häkker.  Oskuste koha pealt on toodud välja neljane jaotus. Esmalt tuleb loomulikult osata programeerimiskeeli. Algust võid teha juba Pythoniga, kuid ära kuluvad need viis põhilist: Python, C/C++, Java, Perl ja LISP. Teiseks on vaja hankida Linux või...

IT juhtimine ja riskihaldus

Elon Musk - SpaceX asutaja, tegevjuht ja peadisainer; Tesla, Inc. tegevjuht ja toote arhitekt; ja mitmete teiste ettevõtete asutaja. Tema kohta teab ilmselt iga inimene tänapäeval midagi vähemalt tema ettevõtete kohta (Tesla, SpaceX, Paypal). Samas, on ka tema isiksusest ja juhtimisstiilist palju juttu.  Elon Muski kohta käib ilmselt mitmeid juhtimisstiile - just tänu tema erinevatele ettevõtetele ning rollidele nendes. Enim võiks teda nimetada aga teavitaja/suhtleja stiilis juhiks. Seda põhjusel, et on tihti artikleid sellest, kuidas ta ei ole heitunud andmast kellelegi väga otsekohest karmi tagasisidet. Teisest küljest, on ta juht, kes tahab alati teada, mida iga inimene tema ettevõttes arvab ning mida neil tagasisidena öelda on.  Elon Musk on oma ettevõtetesse värbamiseks seadnud väga kõrged standardid ning tänu sellele võib ta olla kindel, et kui mõnel töötajal midagi öelda on, siis on see väärt arvesse võtmist.  Sheryl Sandberg - paistab loomulikult IT maailmas j...

IT profi profiil Eestis

  Kuigi Eesti riik on väike, ja paljudel erialadel on suhteliselt väike valik töökohti, siis IT valdkonnas on lood hoopis teistsugused. IT valdkonnas on võimalik leida tööd nii kohalikul tööturul, kui põhimõtteliselt kogu maailmas, seega pole vaja muretseda, et vaja oleks teatud ühtset profiili. Keskendun käesolevas analüüsis arendaja erialale, sest IT valdkonnas on päris palju erinevaid oskusi ja eeldusi vajavaid erialasid.  Tänapäeva IT professionaali ametit saab alustada juba koolipingis olles. Ühest küljest on see eriala, mida on äärmiselt lihtne õppida iseseisvalt, enne/ilma akadeemilise hariduseta, tänu mitmekesistele veebiõppe võimalustele. Teisest küljest on nõudlus IT spetsialistide järgi nii suur, et ei jõuta ära oodata, kui üliõpilane õpingud lõpetab ja ta palgatakse juba varem tööle.  Vajalikke eeldusi on pigem raske välja tuua. Loomulikult võib ühtselt öelda, et peab olema huvi ja oskus arendada. Küll aga on väga palju erinevaid valikuid, mis suunda selles võ...

Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

 Sellenädalases teemas analüüsin mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut.  Mis on copyleft ? Copyleft on copyrighti kasutamine, millegi levitamise ja muutmise lubamiseks. Tavaliselt tehakse seda litsentsi abil ja kasutatakse kunstis, muusikas, dokumentidel ja tarkvaral. Kui copyright automaatselt keelab töö levitamise ja muutmise, siis copyleft litsents kindlustab kõigile koopia saajatele samasuguse õiguse seda levitada ja muuta. Esimene ja kõige levinum copyleft litsents on GNU GPL. Mitte-seaduslikus mõttes on copyleft copyright -i vastand.  Copyleft -i litsentsid annavad kasutajale järgmised õigused: vabadus õppida ja kasutada seda töös, vabadus kopeerida ja jagada tööd teistega, vabadus tööd muuta, vabadus levitada muudetuid töid. (https://viki.pingviin.org/Copyleft) Toon välja mõned Copyleft -i litsentsid: Väha tugev copyleft : AGPL ehk Affero General Public License.   Tegemist on kõige piiravama litsents...

Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

            Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu The Case for Copyright Reform teises peatükis toodud ettepanekud on ürpis mitmekesised. Kindlasti ei seisa nad ainult täielikult piraatluse eest, vaid proovivad kaitsa nii tarbijaid kui ka tootjaid.  Materjal on kasutamiseks vaba, aga mitte omistamiseks. See on absoluutselt loogiline - vastasel juhul tõesti realiseeruks see, mida kardeti 150 aastat tagasi - artistid ei toodaks enam uut materjali. See on iseenesest lihtne ettepanek, sest Pirate Party eesmärk ei ole kaotada loojate tähtsus või roll, vaid kaotada keerulised ja ebavajalikud piirangud.  Ei olda selle sooviga, et kõik materjal peaks kõige jaoks olema tasuta. Kaubanduslikul eesmärgil materjali kasutamise eest tuleks siiski tasuda. Erakasutuseks võiks looming olla tasuta. Seda peavad nad ilmselt silmas just põhjusel, et säilitada eraisikute-vahelise suhtluse privaatsus. Kuna tänapäeval on inimeste andmed ja nende kaitse äärmis...

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Sellel nädalal tuleb rääkida oma blogipostituses Virginia Shea võrgusuhtlemise 10 käsust. Ülesandes on kirjas küll, et tuleb rääkida ühest, kuid ma proovin kirjutada nii paljude punktide kohta kui oskan.  1. Ole inimene - mul on koguaeg imelik tunne netis vesteldes, kirju saates, kuna ma ei taju seda, et ma räägin reaalselt kellegi teise inimesega. Kui olen mingi sõnumi edastanud, siis alles mõtlen, et see sõnum läheb reaalselt kellegile, kes hakkab seda infot töötlema vms. Kasvõi rääkides Skype või Teamsi kaudu on tunne, et räägiks nagu robotiga. Selles valguses võib end kaotada ja rääkida/kirjutada midagi rohkemat kui oleks vaja olnud. Kui olen selle Enter-klahvi vajutanud, siis jookseb peast läbi, kas oli ikka hea mõte antud sõnum saata.  2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus - lähtudes eelmisest punktist, siis peamine erinevus on igapäevaeluga see, et netis on aega mõelda mida kirjutada ja kindlasti olen ka julgem mõtete edasi ütlemisega. Kindlasti ma ei käitu ...

Teema 4: Info- ja võrguühiskond

Kujutis
 4. nädala teemaks valisin lugemiseks Pekka Himaneni 2004. aasta raporti Soome Parlamendile.  Pekka Himanen on soome filosoof, kes õppis Helsingi ülikoolis filosoofiat ja informaatikat.  2004. aastal kirjutas Pekka Himanen raporti Soome parlamendile, kus ta käsitles globaalse infoühiskonna arengusuundi ja võimalusi, mis tulevikus võivad muutuda.  Himanen kirjutas, et ühiskond peab olema loominguline ja olema avatud innovatsiooniks. Selle käigus hakatakse protsesse senisest teistmoodi tegema ja tänu sellele toimub areng. Himanen-i arust käivad heaoluühiskonna areng ja infoühiskonna areng käsikäes.  Pekka Himanen toob välja 10 peamist trendi informatsiooniühiskonna globaalses arengus, millest mõnest räägin lähemalt: 1) riigid võistlevad üksteisega vähendades maksumäärasid. Tänapäeval otsitakse arendajaid igalt poolt maailmast ja seal kus on soodsam maksupoliitika, seal on kergem ka värbajatel arendajaid palgata.  2) tööjõu globaliseerumine. Tänu e-riigile saa...

Kuidas Facebook on mõjutanud inimestevahelist suhtlust

 Tänapäeval loodetavasti kõik teavad, mis on Facebook. Facebook koos Messenger-ga on suurim sotsiaalmeedia platvorm, kus inimesed saavad üksteisega suhelda. Kui enam ei pea näost-näkku inimestega suhtlema, siis mis mõju see inimestele avaldab? Mis on need head ja halvad kasud, mida Facebook annab? Head küljed Üks eelis on, et me saame inimestega palju efektiivsemalt suhelda. Saame anda mõttevälgatused kiirelt inimestele edasi ja näeme, kuidas sõnumile koheselt reageeritakse.  Kuid samas,  inimesed, kes suhtlesid avameelselt Facebook-i vahendusel, kas nad suudavad seda teha ka näost-näkku. Näost-näkku suhtlemisel võib tekkida häireid, et ei osata kusagilt juttu alustada, ärevushäired jne.   Facebook-i vahendusel on võimalik pidada kaugsuhteid ja aitab säilitada sõprust inimeste vahel, kes on kaugemale kolinud. Enda tutvusringkonnas olen tähele pannud, et vanematele inimestele, kes elavad üksi või kaugel sugulastest, ostetakse arvuti, et nad saaksid olla suhtluses...

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Kujutis
 Tulin nädalavahetuseks maale ja mõtlesin minna keldrisse vaatama, mida huvitavat ma leian enne 1991. aastat kasutusel olnud asjadest. Kõigepealt leidsin suure kogumiku vinüülplaate ja vinüülimängija. Tuleb välja, et ma olevat väiksena vinüülimängija pea ära lõhkunud ja siiamaani pole keegi plaate kuulanud. Leidsin ka flopidiske, mida ma isegi mäletan, et olen kasutanud koolitööde jaoks algklassides. Imelik on mõelda, et kunagi näitasid koolis PowerPointi esitlust flopi diski pealt, siis vahepealsel ajal mälupulgalt ja nüüd Google Drive konto pealt. Enam ei peagi füüsilist eset kaasas kandma. Terve riiulitäis kassette ja kassetimängija, nüüdseks juba unustatud VHS kassetid ja mängija ning samuti CD ja DVD plaadid ja -mängija. Keldris tekkis tõeline nostalgiatunne ja mõeldud kuidas lühikese aja jooksul on tehnika muutunud ja arenenud.  Kirjutan veidike ka Email -st, mida tänini kasutatakse. Vanasti oli kommunikatsioon kaugel asuva inimesega probleem. Kirjateel suhtlus võttis ae...

3 ebaõnnestunud IT-lahendust

Kujutis
Tootearendus on üks viis kuidas suured ettevõtted jäävad ellu kiiresti muutuvas maailmas. Paraku igat innovaatilist ideed ei saada edu. Selles blogipostituses keskendun Google toodetele. Google-l on võimalus katsetada uusi tooteid, kuna nad on väga suur ettevõte ja rahast neil puudust ei teki. Siinkohal toon välja kolm Google poolt arendatud toodet, mis ei toonud Google-le edu.  Google Glass Google Glass-i näol on tegemist nutiprillidega. Google prillid on asümeetriline raam, ühel pool on tavaline metallosa, teisel pool on kinnitatud aku, Google arvuti ning puutetundlik ala klaasiga suhtlemiseks. Ühe silmaga näeb väikest ekraani, mõõtmetega 640 px x 340 px. Glass-i jaoks on vajalik WiFi ühendus või Bluetooth ühendus telefoniga, muidu ei ole prillidega midagi peale hakata.  Google Glass-i üks kasutatavamaid omadusi on pildistamine. Samuti on võimalik teha ka videosid (häälkäskluse võimalus). Pilti on võimalik lausa silmapilgutusega teha. Lisaks saab kõnesid vastu võtta ja heli...