Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Sellel nädalal tuleb rääkida oma blogipostituses Virginia Shea võrgusuhtlemise 10 käsust. Ülesandes on kirjas küll, et tuleb rääkida ühest, kuid ma proovin kirjutada nii paljude punktide kohta kui oskan. 

1. Ole inimene - mul on koguaeg imelik tunne netis vesteldes, kirju saates, kuna ma ei taju seda, et ma räägin reaalselt kellegi teise inimesega. Kui olen mingi sõnumi edastanud, siis alles mõtlen, et see sõnum läheb reaalselt kellegile, kes hakkab seda infot töötlema vms. Kasvõi rääkides Skype või Teamsi kaudu on tunne, et räägiks nagu robotiga. Selles valguses võib end kaotada ja rääkida/kirjutada midagi rohkemat kui oleks vaja olnud. Kui olen selle Enter-klahvi vajutanud, siis jookseb peast läbi, kas oli ikka hea mõte antud sõnum saata. 

2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus - lähtudes eelmisest punktist, siis peamine erinevus on igapäevaeluga see, et netis on aega mõelda mida kirjutada ja kindlasti olen ka julgem mõtete edasi ütlemisega. Kindlasti ma ei käitu ebaviisakalt netis vaid üritan viisakat tooni hoida mõlemal pool. 

3. Tea, kus sa oled - suheldes oma sõpradega hoian kindlasti vabamat stiili kui töökaaslastega. Õigekiri on minu jaoks oluline alati ja ei tee järeleandmisi sõpradega vesteldes. 

4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust - üsna tihti loen kas Facebooki gruppidest või foorumitest enda jaoks huvitavat. Kahjuks satub nendesse keskkondadesse inimesi, kes ei austa teiste inimeste aega ja hakkavad teemat läbustama. Mõned inimesed ei mõista, mis on sõnavabadus. 

5. Jaga oma teadmisi - kahjuks ise ei ole erialaselt jõudnud sinnamaani, et kirjutada midagi sellist, mis oleks kasulik teistele. Kindlasti teistes valdkondades nagu kokkamine ja surfamine (windsurfing) oskan kaasa rääkida ja olen Facebooki gruppides kaasa rääkinud ja oma kogemusi jaganud. Igapäevaselt loen peamiselt .NET ja JavaScripti alaseid blogisid/veebilehti. Minu jaoks on nad hindamatud ja väga austan neid inimesi, kes viitsivad oma teadmisi neti teel jagada.