itspeablog

 4. nädala teemaks valisin lugemiseks Pekka Himaneni 2004. aasta raporti Soome Parlamendile.  Pekka Himanen on soome filosoof, kes õppis Helsingi ülikoolis filosoofiat ja informaatikat.  2004. aastal kirjutas Pekka Himanen raporti Soome parlamendile, kus ta käsitles globaalse infoühiskonna arengusuundi ja võimalusi, mis tulevikus võivad muutuda.  Himanen kirjutas, et ühiskond peab olema loominguline ja olema avatud innovatsiooniks. Selle käigus hakatakse protsesse senisest teistmoodi tegema ja tänu sellele toimub areng. Himanen-i arust käivad heaoluühiskonna areng ja infoühiskonna areng käsikäes.  Pekka Himanen toob välja 10 peamist trendi informatsiooniühiskonna globaalses arengus, millest mõnest räägin lähemalt: 1) riigid võistlevad üksteisega vähendades maksumäärasid. Tänapäeval otsitakse arendajaid igalt poolt maailmast ja seal kus on soodsam maksupoliitika, seal on kergem ka värbajatel arendajaid palgata.  2) tööjõu globaliseerumine. Tänu e-riigile saavad välismaa ettevõtted lihts

 Tänapäeval loodetavasti kõik teavad, mis on Facebook. Facebook koos Messenger-ga on suurim sotsiaalmeedia platvorm, kus inimesed saavad üksteisega suhelda. Kui enam ei pea näost-näkku inimestega suhtlema, siis mis mõju see inimestele avaldab? Mis on need head ja halvad kasud, mida Facebook annab? Head küljed Üks eelis on, et me saame inimestega palju efektiivsemalt suhelda. Saame anda mõttevälgatused kiirelt inimestele edasi ja näeme, kuidas sõnumile koheselt reageeritakse.  Kuid samas,  inimesed, kes suhtlesid avameelselt Facebook-i vahendusel, kas nad suudavad seda teha ka näost-näkku. Näost-näkku suhtlemisel võib tekkida häireid, et ei osata kusagilt juttu alustada, ärevushäired jne.   Facebook-i vahendusel on võimalik pidada kaugsuhteid ja aitab säilitada sõprust inimeste vahel, kes on kaugemale kolinud. Enda tutvusringkonnas olen tähele pannud, et vanematele inimestele, kes elavad üksi või kaugel sugulastest, ostetakse arvuti, et nad saaksid olla suhtluses noortega. Läbi selle vä

 Tulin nädalavahetuseks maale ja mõtlesin minna keldrisse vaatama, mida huvitavat ma leian enne 1991. aastat kasutusel olnud asjadest. Kõigepealt leidsin suure kogumiku vinüülplaate ja vinüülimängija. Tuleb välja, et ma olevat väiksena vinüülimängija pea ära lõhkunud ja siiamaani pole keegi plaate kuulanud. Leidsin ka flopidiske, mida ma isegi mäletan, et olen kasutanud koolitööde jaoks algklassides. Imelik on mõelda, et kunagi näitasid koolis PowerPointi esitlust flopi diski pealt, siis vahepealsel ajal mälupulgalt ja nüüd Google Drive konto pealt. Enam ei peagi füüsilist eset kaasas kandma. Terve riiulitäis kassette ja kassetimängija, nüüdseks juba unustatud VHS kassetid ja mängija ning samuti CD ja DVD plaadid ja -mängija. Keldris tekkis tõeline nostalgiatunne ja mõeldud kuidas lühikese aja jooksul on tehnika muutunud ja arenenud.  Kirjutan veidike ka Email -st, mida tänini kasutatakse. Vanasti oli kommunikatsioon kaugel asuva inimesega probleem. Kirjateel suhtlus võttis aega päevi

Tootearendus on üks viis kuidas suured ettevõtted jäävad ellu kiiresti muutuvas maailmas. Paraku igat innovaatilist ideed ei saada edu. Selles blogipostituses keskendun Google toodetele. Google-l on võimalus katsetada uusi tooteid, kuna nad on väga suur ettevõte ja rahast neil puudust ei teki. Siinkohal toon välja kolm Google poolt arendatud toodet, mis ei toonud Google-le edu.  Google Glass Google Glass-i näol on tegemist nutiprillidega. Google prillid on asümeetriline raam, ühel pool on tavaline metallosa, teisel pool on kinnitatud aku, Google arvuti ning puutetundlik ala klaasiga suhtlemiseks. Ühe silmaga näeb väikest ekraani, mõõtmetega 640 px x 340 px. Glass-i jaoks on vajalik WiFi ühendus või Bluetooth ühendus telefoniga, muidu ei ole prillidega midagi peale hakata.  Google Glass-i üks kasutatavamaid omadusi on pildistamine. Samuti on võimalik teha ka videosid (häälkäskluse võimalus). Pilti on võimalik lausa silmapilgutusega teha. Lisaks saab kõnesid vastu võtta ja helistada. Go