3 ebaõnnestunud IT-lahendust

Tootearendus on üks viis kuidas suured ettevõtted jäävad ellu kiiresti muutuvas maailmas. Paraku igat innovaatilist ideed ei saada edu. Selles blogipostituses keskendun Google toodetele. Google-l on võimalus katsetada uusi tooteid, kuna nad on väga suur ettevõte ja rahast neil puudust ei teki. Siinkohal toon välja kolm Google poolt arendatud toodet, mis ei toonud Google-le edu. 


Google Glass








Google Glass-i näol on tegemist nutiprillidega. Google prillid on asümeetriline raam, ühel pool on tavaline metallosa, teisel pool on kinnitatud aku, Google arvuti ning puutetundlik ala klaasiga suhtlemiseks. Ühe silmaga näeb väikest ekraani, mõõtmetega 640 px x 340 px. Glass-i jaoks on vajalik WiFi ühendus või Bluetooth ühendus telefoniga, muidu ei ole prillidega midagi peale hakata. 

Google Glass-i üks kasutatavamaid omadusi on pildistamine. Samuti on võimalik teha ka videosid (häälkäskluse võimalus). Pilti on võimalik lausa silmapilgutusega teha. Lisaks saab kõnesid vastu võtta ja helistada. Google Glass-i on sisseehitatud kõlar, mis läbi vibratsiooni ainult selle kasutaja kuuleb. Prillid võimaldavad lugeda ka emaile ja häälkäsklustega koostada emaili. Kasutada navigeerimist, vaadata ilma jne. 

Miinusteks on kolmanda osapoolte rakenduste vähesus, toote üsna kallis hind ($1500). Aku kestvus kusagil 3 - 4 tundi aktiivse kasutamise korral. Privaatsus - prillidega saab igal ajal pilte ja videosid teha. 


Google Play Music 






Google plaanib sulgeda Google Play Music teenuse detsembris 2020, kuna neil on teine sarnane teenus kasutusel - Youtube Music. Google Play Music klientidele antakse võimalus üle kanda kõik oma sisu Youtube Music keskkonda. 



Google Code












Google Code alustas tegevust 2006. aastal. Google otsustas sulged projekti haldusteenuse 2016. aastal, kuna turule tuli parem tegija - GitHub.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Sellel nädalal tuleb rääkida oma blogipostituses Virginia Shea võrgusuhtlemise 10 käsust. Ülesandes on kirjas küll, et tuleb rääkida ühest, kuid ma proovin kirjutada nii paljude punktide kohta kui oskan.  1. Ole inimene - mul on koguaeg imelik tunne netis vesteldes, kirju saates, kuna ma ei taju seda, et ma räägin reaalselt kellegi teise inimesega. Kui olen mingi sõnumi edastanud, siis alles mõtlen, et see sõnum läheb reaalselt kellegile, kes hakkab seda infot töötlema vms. Kasvõi rääkides Skype või Teamsi kaudu on tunne, et räägiks nagu robotiga. Selles valguses võib end kaotada ja rääkida/kirjutada midagi rohkemat kui oleks vaja olnud. Kui olen selle Enter-klahvi vajutanud, siis jookseb peast läbi, kas oli ikka hea mõte antud sõnum saata.  2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus - lähtudes eelmisest punktist, siis peamine erinevus on igapäevaeluga see, et netis on aega mõelda mida kirjutada ja kindlasti olen ka julgem mõtete edasi ütlemisega. Kindlasti ma ei käitu ebaviisakalt n
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
  Kasutatavus Negatiivne näide: Viimasel ajal seoses jõuluostudega hakkas silma Jysk.ee imetabaselt kohutav e-pood. Iseenesest on tore, et e-poe kasutamise võimalus on, kuid kaupmees on teinud pisut kehvi valikuid kujunduses ja selles, mis infot iga toote juures kuvatakse. Menüü jaoks on kulutatud liiga palju ruumi. Esiteks võiks olla info kas ühel real, dünaamiline või lihtsalt väiksemate vahedega.  Vajaliku infot ei kuvata.  Selleks peab minema kursoriga toote “kaardile”.  Selleks, et näha lisainfot, tuleb kerida lehte edasi nii palju, et toote pilt enam väga hästi ekraanile ei mahu.  Liiga palju on otsustatud kuvada infot, mida saaks paigutada väiksemalt või ikoone kasutades.  Positiivne näide: Selleks näiteks valisin Google ja usun, et see ei vaja palju selgitamist. Google’t kasutades tead sa kohe, kus mida teha (1). Google on suutnud oma otsingulehe endiselt hoida puhta ja reklaamivabana (2) ning Google Chrome kasutajatel piisab otsingumootori kasutamiseks kirjutada otsing lihtsal
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

            Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu The Case for Copyright Reform teises peatükis toodud ettepanekud on ürpis mitmekesised. Kindlasti ei seisa nad ainult täielikult piraatluse eest, vaid proovivad kaitsa nii tarbijaid kui ka tootjaid.  Materjal on kasutamiseks vaba, aga mitte omistamiseks. See on absoluutselt loogiline - vastasel juhul tõesti realiseeruks see, mida kardeti 150 aastat tagasi - artistid ei toodaks enam uut materjali. See on iseenesest lihtne ettepanek, sest Pirate Party eesmärk ei ole kaotada loojate tähtsus või roll, vaid kaotada keerulised ja ebavajalikud piirangud.  Ei olda selle sooviga, et kõik materjal peaks kõige jaoks olema tasuta. Kaubanduslikul eesmärgil materjali kasutamise eest tuleks siiski tasuda. Erakasutuseks võiks looming olla tasuta. Seda peavad nad ilmselt silmas just põhjusel, et säilitada eraisikute-vahelise suhtluse privaatsus. Kuna tänapäeval on inimeste andmed ja nende kaitse äärmiselt oluline ja tundlik teema, siis piraatlus
Lisateave