Postitused

Eetika ja IT

  IT-eetikakoodeks Enamasti on ettevõtetel IT-eetikakoodeks osa nende üldisest eetikakoodeksist. Harwardi Ülikoolil on IT personalile eraldi vastav koodeks. Pikemalt saab seda lugeda siin: https://huit.harvard.edu/it-professional-code-conduct-protect-electronic-information .  Kindel osa dokumendist on see, et IT-eetika teemal tuleb töötajaid koolitada ning koodeks regulaarselt läbi töötada. Siitki ei puudu lõik, mis tavaliselt on osa ettevõtete privaatsuseeskirjadest. Nimelt ligipääs andmetele antakse vaid neile inimestele, kellel seda töö tegemist päriselt vaja on, et tegeleda edasiste arenduste, turvariskide ja muu sarnasega.  Dokumendis on välja toodud erinevad IT valdkonna rollid ning kirjeldused, mis andmetele neil inimestel on või ei ole vaja ligipääsu. See on hea ja kasulik info ka lõppkasutajatele, sest nii nad teavad, kellele mingit infot tegelikult avalikustada on vaja.  Harvardi küberturve professionaalid jälgevad lisaks ka Rahvusvahelise Süsteemide Turve Sertifikatsiooni Nõ

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

  IT-turvarisk: manipulatsioon Manipulatsioon ehk social engineering , on võte, mida rakendatakse erinevaid kanaleid kasutades. Pahalased võivad rünnata ohvrit meili, telefonikõne, sõnumite ja pop-up teavituste läbi. Manipuleerides kogutakse isikute ja ettevõtete kohta salajast infot, mida hiljem kasutada edasi müümiseks, rohkema info või raha välja petmiseks.  Olulisemad tehnoloogilised lahendused selle vastu on korralikud autentimissüsteemid ning head rämpsposti filtrid. Inimene peaks olema ettevaatlik, kus tema info sisestada palutakse. Enne salajase info välja andmist või mõne muu riskantse toimingu tegemist tuleks mõnda muud kanalit kasutades saada kinnitust, et soov tuleb õigelt inimeselt. Rämpsposti filtrid on erinevates email-keskondades erinevad. Küll aga näiteks Gmailil on päris hea rämpsposti filtreerimise võimekus, mis enamasti phishingu- laadseid kirju postkasti ei edasta.  Tänapäeval on paljudes ettevõtetes tavaline küber-turve teemalised koolitused. Neis saadavad

Teistmoodi IT

Kujutis
Tugilahendus Skyle Enamike inimeste jaoks tundub pidev tehnoloogia kasutamine sama loomulik kui aluspesu kandmine. Küll aga elab meie ümber suurel hulgal inimesi, kellele isegi selline “iseenesest mõistetav” tegevus raskusi võib tekitada. Näiteks inimesed, kellel on tserebraalparalüüs, ALS, Rett’i sündroom või seljaaju vigastus.  Hiljuti on Inclusive Technologies välja tulnud seadme ja tarkvaraga Skyle, mis suudab ekraani kontrollida silmadega. Tegemist on ettevõttega, kelle portfooliost leiab teisigi abistavaid seadmeid: lülitid, eriotstarbelised nupud jpm.  Komplekti ostes saab kasutaja endale Skyle app ’i (2), silmajälgija (1) ning eriümbrise iPad’ile (3). Seade koos tarkvaraga suudab lugeda silmade liikumist ja seeläbi kasutada silmi ekraanil navigeerimiseks. iPad Pro peab olema kasutajal küll endal olemas, see müüdava komplekti hulka ei kuulu.  Skyle abil saab kasutaja teha kõike igapäevast: kirjutada sõnumeid, saata meile, teha videokõnesid, kasutada sotsiaalmeediat ja pa

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
  Kasutatavus Negatiivne näide: Viimasel ajal seoses jõuluostudega hakkas silma Jysk.ee imetabaselt kohutav e-pood. Iseenesest on tore, et e-poe kasutamise võimalus on, kuid kaupmees on teinud pisut kehvi valikuid kujunduses ja selles, mis infot iga toote juures kuvatakse. Menüü jaoks on kulutatud liiga palju ruumi. Esiteks võiks olla info kas ühel real, dünaamiline või lihtsalt väiksemate vahedega.  Vajaliku infot ei kuvata.  Selleks peab minema kursoriga toote “kaardile”.  Selleks, et näha lisainfot, tuleb kerida lehte edasi nii palju, et toote pilt enam väga hästi ekraanile ei mahu.  Liiga palju on otsustatud kuvada infot, mida saaks paigutada väiksemalt või ikoone kasutades.  Positiivne näide: Selleks näiteks valisin Google ja usun, et see ei vaja palju selgitamist. Google’t kasutades tead sa kohe, kus mida teha (1). Google on suutnud oma otsingulehe endiselt hoida puhta ja reklaamivabana (2) ning Google Chrome kasutajatel piisab otsingumootori kasutamiseks kirjutada otsing lihtsal

Pipedrive’i arendusosakonna äri- ja arendusmudelid

Pipedrive’i puhul on tegemist lihtsa tarkvara kui teenus ärimudeliga. Kliendid saavad kasutada tarkvara tasudes toote kasutamise eest igakuiselt või kord aastas. Valida on võimalik kolme erineva plaani vahel - odavamast ja väiksemate funktsionaalsustega kuni kallima ja keerukamate funktsionaalsustega lahendusteni.  Arendusorganisatsioon on ise suur, toimides pigem “lamedalt” ehk on vähe hierarhiat ja arendajatel palju iseseisvust. Seda iseseisvust aitab tagada tribe ’ide ja missioonide kasutamine tööde planeerimisel ja läbiviimisel. Pipedrive’is kasutusel olem mudel on kohandatud Spotify mudelist. Sellest saab lähemalt lugeda siit: LINK .  Selline missioonidel ja tribe ’idel põhineva arendusmudeliks on agiilne arendus. Sprintide asemel on missioonid, kuid alles on siiski  regulaarsed  stand-up ’id. Missioonid koosnevad arendajatest, tootejuhist ja disaineri(te)st. Tribe ’ ei juhi arendustiimi juht üksi. Temaga töötavad kõrvuti coach ’id, kes võtavad juhilt töötajate emotsionaalse toe j

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO)

Dokumendi on kirjutanud Eric S. Raymond selleks, et anda kokkuvõtlik ülevaade sellest, kuidas saada häkkeriks ning tuua ka tähelepanu alla üldiselt häkkerite olulisust. Ta jagab häkkerid kaheks - tarkvarahäkkerid ja need, kes häkivad kõike muud. Üldiselt nimetavad häkkerid, iseloodud kogukond, häkkeriteks neid, kes asju ehitavad ning kräkkeriteks neid, kes hoopis pahaloomuliselt lõhuvad asju.  Kirjutises on toodud välja viis puntki, mille läbi kirjeldatakse häkkeri suhtumist. Osad omadused peaksid olema loomupärased. Selle alla kuuluvad näited: probleemide lahendamise soov, tsensuuri vastasus ja uskumus, et igavus on kurjast. Teisalt tuleks olla lahenduste jagamisel lahke ning mis peamine, on vaja annet ja kompetentsi, et olla hea häkker.  Oskuste koha pealt on toodud välja neljane jaotus. Esmalt tuleb loomulikult osata programeerimiskeeli. Algust võid teha juba Pythoniga, kuid ära kuluvad need viis põhilist: Python, C/C++, Java, Perl ja LISP. Teiseks on vaja hankida Linux või BSD Unix

IT juhtimine ja riskihaldus

Elon Musk - SpaceX asutaja, tegevjuht ja peadisainer; Tesla, Inc. tegevjuht ja toote arhitekt; ja mitmete teiste ettevõtete asutaja. Tema kohta teab ilmselt iga inimene tänapäeval midagi vähemalt tema ettevõtete kohta (Tesla, SpaceX, Paypal). Samas, on ka tema isiksusest ja juhtimisstiilist palju juttu.  Elon Muski kohta käib ilmselt mitmeid juhtimisstiile - just tänu tema erinevatele ettevõtetele ning rollidele nendes. Enim võiks teda nimetada aga teavitaja/suhtleja stiilis juhiks. Seda põhjusel, et on tihti artikleid sellest, kuidas ta ei ole heitunud andmast kellelegi väga otsekohest karmi tagasisidet. Teisest küljest, on ta juht, kes tahab alati teada, mida iga inimene tema ettevõttes arvab ning mida neil tagasisidena öelda on.  Elon Musk on oma ettevõtetesse värbamiseks seadnud väga kõrged standardid ning tänu sellele võib ta olla kindel, et kui mõnel töötajal midagi öelda on, siis on see väärt arvesse võtmist.  Sheryl Sandberg - paistab loomulikult IT maailmas juba silma sell