Arvutid ja paragrahvid II: litsentsid ja autoriõigus

 Sellenädalases teemas analüüsin mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel (copyleft) litsentsivalikut. 

Mis on copyleft?

Copyleft on copyrighti kasutamine, millegi levitamise ja muutmise lubamiseks. Tavaliselt tehakse seda litsentsi abil ja kasutatakse kunstis, muusikas, dokumentidel ja tarkvaral. Kui copyright automaatselt keelab töö levitamise ja muutmise, siis copyleft litsents kindlustab kõigile koopia saajatele samasuguse õiguse seda levitada ja muuta. Esimene ja kõige levinum copyleft litsents on GNU GPL. Mitte-seaduslikus mõttes on copyleft copyright-i vastand. 

Copyleft-i litsentsid annavad kasutajale järgmised õigused:

  1. vabadus õppida ja kasutada seda töös,
  2. vabadus kopeerida ja jagada tööd teistega,
  3. vabadus tööd muuta,
  4. vabadus levitada muudetuid töid.

(https://viki.pingviin.org/Copyleft)


Toon välja mõned Copyleft-i litsentsid:

  • Väha tugev copyleft: AGPL ehk Affero General Public License. Tegemist on kõige piiravama litsentsitüübiga, kus terve lähtekood peab olema kättesaadav kõigile, isegi siis, kui seda ainult jagatakse või ainult kasutatakse. Näited: EdX, Oracle NoSQL Database.
  • Tugev copyleft: GNU GPL ehk GNU Üldine Avalik Litsents. GNU GPL eesmärk on kasutajale anda õigused kopeerida, muuta ja levitada programme. Samuti tagada, et kõigi tuletatud programmide uued omanikud  saavad samad õigused. Ehk kui arendaja kasutuses on GPL litsentsiga kood, mida ta muudab, siis tuleb see anda kasutusse ka teistele ning teised arendajad saavad loodud koodi kasutada enda tegemistes tasuta. Näited: Wordpress, Linux.
  • Nõrk copyleft: Mozilla Public Licence. Loodud koodi ei pea viima sama litsentsi alla. Litsents seab küll piirangud loodud programmile, kuid mitte teistele programmidele, mis antud tarkvara kasutab. Näited: Mozilla Firefox, VLC Media Player.
  • Puuduv copyleft: Apache. Loodud koodi võib kasutada ärilistel eesmärkidel. Apachel on ka tingimus, kus tuleb teavitada, et tarkvaras on lähtekoodi kasutatud. Näited: Apache HTTP Server

(http://paikuse.weebly.com/tabelarvutus.html)


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

 Sellel nädalal tuleb rääkida oma blogipostituses Virginia Shea võrgusuhtlemise 10 käsust. Ülesandes on kirjas küll, et tuleb rääkida ühest, kuid ma proovin kirjutada nii paljude punktide kohta kui oskan.  1. Ole inimene - mul on koguaeg imelik tunne netis vesteldes, kirju saates, kuna ma ei taju seda, et ma räägin reaalselt kellegi teise inimesega. Kui olen mingi sõnumi edastanud, siis alles mõtlen, et see sõnum läheb reaalselt kellegile, kes hakkab seda infot töötlema vms. Kasvõi rääkides Skype või Teamsi kaudu on tunne, et räägiks nagu robotiga. Selles valguses võib end kaotada ja rääkida/kirjutada midagi rohkemat kui oleks vaja olnud. Kui olen selle Enter-klahvi vajutanud, siis jookseb peast läbi, kas oli ikka hea mõte antud sõnum saata.  2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus - lähtudes eelmisest punktist, siis peamine erinevus on igapäevaeluga see, et netis on aega mõelda mida kirjutada ja kindlasti olen ka julgem mõtete edasi ütlemisega. Kindlasti ma ei käitu ebaviisakalt n
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kujutis
  Kasutatavus Negatiivne näide: Viimasel ajal seoses jõuluostudega hakkas silma Jysk.ee imetabaselt kohutav e-pood. Iseenesest on tore, et e-poe kasutamise võimalus on, kuid kaupmees on teinud pisut kehvi valikuid kujunduses ja selles, mis infot iga toote juures kuvatakse. Menüü jaoks on kulutatud liiga palju ruumi. Esiteks võiks olla info kas ühel real, dünaamiline või lihtsalt väiksemate vahedega.  Vajaliku infot ei kuvata.  Selleks peab minema kursoriga toote “kaardile”.  Selleks, et näha lisainfot, tuleb kerida lehte edasi nii palju, et toote pilt enam väga hästi ekraanile ei mahu.  Liiga palju on otsustatud kuvada infot, mida saaks paigutada väiksemalt või ikoone kasutades.  Positiivne näide: Selleks näiteks valisin Google ja usun, et see ei vaja palju selgitamist. Google’t kasutades tead sa kohe, kus mida teha (1). Google on suutnud oma otsingulehe endiselt hoida puhta ja reklaamivabana (2) ning Google Chrome kasutajatel piisab otsingumootori kasutamiseks kirjutada otsing lihtsal
Lisateave

Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

            Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu The Case for Copyright Reform teises peatükis toodud ettepanekud on ürpis mitmekesised. Kindlasti ei seisa nad ainult täielikult piraatluse eest, vaid proovivad kaitsa nii tarbijaid kui ka tootjaid.  Materjal on kasutamiseks vaba, aga mitte omistamiseks. See on absoluutselt loogiline - vastasel juhul tõesti realiseeruks see, mida kardeti 150 aastat tagasi - artistid ei toodaks enam uut materjali. See on iseenesest lihtne ettepanek, sest Pirate Party eesmärk ei ole kaotada loojate tähtsus või roll, vaid kaotada keerulised ja ebavajalikud piirangud.  Ei olda selle sooviga, et kõik materjal peaks kõige jaoks olema tasuta. Kaubanduslikul eesmärgil materjali kasutamise eest tuleks siiski tasuda. Erakasutuseks võiks looming olla tasuta. Seda peavad nad ilmselt silmas just põhjusel, et säilitada eraisikute-vahelise suhtluse privaatsus. Kuna tänapäeval on inimeste andmed ja nende kaitse äärmiselt oluline ja tundlik teema, siis piraatlus
Lisateave