itspeablog

  Kasutatavus Negatiivne näide: Viimasel ajal seoses jõuluostudega hakkas silma Jysk.ee imetabaselt kohutav e-pood. Iseenesest on tore, et e-poe kasutamise võimalus on, kuid kaupmees on teinud pisut kehvi valikuid kujunduses ja selles, mis infot iga toote juures kuvatakse. Menüü jaoks on kulutatud liiga palju ruumi. Esiteks võiks olla info kas ühel real, dünaamiline või lihtsalt väiksemate vahedega.  Vajaliku infot ei kuvata.  Selleks peab minema kursoriga toote “kaardile”.  Selleks, et näha lisainfot, tuleb kerida lehte edasi nii palju, et toote pilt enam väga hästi ekraanile ei mahu.  Liiga palju on otsustatud kuvada infot, mida saaks paigutada väiksemalt või ikoone kasutades.  Positiivne näide: Selleks näiteks valisin Google ja usun, et see ei vaja palju selgitamist. Google’t kasutades tead sa kohe, kus mida teha (1). Google on suutnud oma otsingulehe endiselt hoida puhta ja reklaamivabana (2) ning Google Chrome kasutajatel piisab otsingumootori kasutami...

Pipedrive’i puhul on tegemist lihtsa tarkvara kui teenus ärimudeliga. Kliendid saavad kasutada tarkvara tasudes toote kasutamise eest igakuiselt või kord aastas. Valida on võimalik kolme erineva plaani vahel - odavamast ja väiksemate funktsionaalsustega kuni kallima ja keerukamate funktsionaalsustega lahendusteni.  Arendusorganisatsioon on ise suur, toimides pigem “lamedalt” ehk on vähe hierarhiat ja arendajatel palju iseseisvust. Seda iseseisvust aitab tagada tribe ’ide ja missioonide kasutamine tööde planeerimisel ja läbiviimisel. Pipedrive’is kasutusel olem mudel on kohandatud Spotify mudelist. Sellest saab lähemalt lugeda siit: LINK .  Selline missioonidel ja tribe ’idel põhineva arendusmudeliks on agiilne arendus. Sprintide asemel on missioonid, kuid alles on siiski  regulaarsed  stand-up ’id. Missioonid koosnevad arendajatest, tootejuhist ja disaineri(te)st. Tribe ’ ei juhi arendustiimi juht üksi. Temaga töötavad kõrvuti coach ’id, kes võtavad juhilt töötajate ...

Dokumendi on kirjutanud Eric S. Raymond selleks, et anda kokkuvõtlik ülevaade sellest, kuidas saada häkkeriks ning tuua ka tähelepanu alla üldiselt häkkerite olulisust. Ta jagab häkkerid kaheks - tarkvarahäkkerid ja need, kes häkivad kõike muud. Üldiselt nimetavad häkkerid, iseloodud kogukond, häkkeriteks neid, kes asju ehitavad ning kräkkeriteks neid, kes hoopis pahaloomuliselt lõhuvad asju.  Kirjutises on toodud välja viis puntki, mille läbi kirjeldatakse häkkeri suhtumist. Osad omadused peaksid olema loomupärased. Selle alla kuuluvad näited: probleemide lahendamise soov, tsensuuri vastasus ja uskumus, et igavus on kurjast. Teisalt tuleks olla lahenduste jagamisel lahke ning mis peamine, on vaja annet ja kompetentsi, et olla hea häkker.  Oskuste koha pealt on toodud välja neljane jaotus. Esmalt tuleb loomulikult osata programeerimiskeeli. Algust võid teha juba Pythoniga, kuid ära kuluvad need viis põhilist: Python, C/C++, Java, Perl ja LISP. Teiseks on vaja hankida Linux või...

Elon Musk - SpaceX asutaja, tegevjuht ja peadisainer; Tesla, Inc. tegevjuht ja toote arhitekt; ja mitmete teiste ettevõtete asutaja. Tema kohta teab ilmselt iga inimene tänapäeval midagi vähemalt tema ettevõtete kohta (Tesla, SpaceX, Paypal). Samas, on ka tema isiksusest ja juhtimisstiilist palju juttu.  Elon Muski kohta käib ilmselt mitmeid juhtimisstiile - just tänu tema erinevatele ettevõtetele ning rollidele nendes. Enim võiks teda nimetada aga teavitaja/suhtleja stiilis juhiks. Seda põhjusel, et on tihti artikleid sellest, kuidas ta ei ole heitunud andmast kellelegi väga otsekohest karmi tagasisidet. Teisest küljest, on ta juht, kes tahab alati teada, mida iga inimene tema ettevõttes arvab ning mida neil tagasisidena öelda on.  Elon Musk on oma ettevõtetesse värbamiseks seadnud väga kõrged standardid ning tänu sellele võib ta olla kindel, et kui mõnel töötajal midagi öelda on, siis on see väärt arvesse võtmist.  Sheryl Sandberg - paistab loomulikult IT maailmas j...

  Kuigi Eesti riik on väike, ja paljudel erialadel on suhteliselt väike valik töökohti, siis IT valdkonnas on lood hoopis teistsugused. IT valdkonnas on võimalik leida tööd nii kohalikul tööturul, kui põhimõtteliselt kogu maailmas, seega pole vaja muretseda, et vaja oleks teatud ühtset profiili. Keskendun käesolevas analüüsis arendaja erialale, sest IT valdkonnas on päris palju erinevaid oskusi ja eeldusi vajavaid erialasid.  Tänapäeva IT professionaali ametit saab alustada juba koolipingis olles. Ühest küljest on see eriala, mida on äärmiselt lihtne õppida iseseisvalt, enne/ilma akadeemilise hariduseta, tänu mitmekesistele veebiõppe võimalustele. Teisest küljest on nõudlus IT spetsialistide järgi nii suur, et ei jõuta ära oodata, kui üliõpilane õpingud lõpetab ja ta palgatakse juba varem tööle.  Vajalikke eeldusi on pigem raske välja tuua. Loomulikult võib ühtselt öelda, et peab olema huvi ja oskus arendada. Küll aga on väga palju erinevaid valikuid, mis suunda selles võ...

 Sellenädalases teemas analüüsin mismoodi mõjutab vabade litsentside juures edasikandumisklausel ( copyleft ) litsentsivalikut.  Mis on copyleft ? Copyleft on copyrighti kasutamine, millegi levitamise ja muutmise lubamiseks. Tavaliselt tehakse seda litsentsi abil ja kasutatakse kunstis, muusikas, dokumentidel ja tarkvaral. Kui copyright automaatselt keelab töö levitamise ja muutmise, siis copyleft litsents kindlustab kõigile koopia saajatele samasuguse õiguse seda levitada ja muuta. Esimene ja kõige levinum copyleft litsents on GNU GPL. Mitte-seaduslikus mõttes on copyleft copyright -i vastand.  Copyleft -i litsentsid annavad kasutajale järgmised õigused: vabadus õppida ja kasutada seda töös, vabadus kopeerida ja jagada tööd teistega, vabadus tööd muuta, vabadus levitada muudetuid töid. (https://viki.pingviin.org/Copyleft) Toon välja mõned Copyleft -i litsentsid: Väha tugev copyleft : AGPL ehk Affero General Public License.   Tegemist on kõige piiravama litsents...

            Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu The Case for Copyright Reform teises peatükis toodud ettepanekud on ürpis mitmekesised. Kindlasti ei seisa nad ainult täielikult piraatluse eest, vaid proovivad kaitsa nii tarbijaid kui ka tootjaid.  Materjal on kasutamiseks vaba, aga mitte omistamiseks. See on absoluutselt loogiline - vastasel juhul tõesti realiseeruks see, mida kardeti 150 aastat tagasi - artistid ei toodaks enam uut materjali. See on iseenesest lihtne ettepanek, sest Pirate Party eesmärk ei ole kaotada loojate tähtsus või roll, vaid kaotada keerulised ja ebavajalikud piirangud.  Ei olda selle sooviga, et kõik materjal peaks kõige jaoks olema tasuta. Kaubanduslikul eesmärgil materjali kasutamise eest tuleks siiski tasuda. Erakasutuseks võiks looming olla tasuta. Seda peavad nad ilmselt silmas just põhjusel, et säilitada eraisikute-vahelise suhtluse privaatsus. Kuna tänapäeval on inimeste andmed ja nende kaitse äärmis...